AJALUGU:

Asukoht Kiriku või kabeli olemasolu arvatakse Atraküla Miku talu kohal, kabelimäge tuntakse ka Raigaste külas Lauri-Jaani talu maal. Rõngu kiriku asukohavaliku üle on tehtud mitmeid oletusi, et see võib arheoloogide poolt tehtud relvaleidude põhjal muistset lahingupaika märkida, või siis oli järsunõlvalise künka valik kiriku kohaks kaitse-eesmärkidel. Koht, kus praegu kirik asub, võis olla asupaigaks 1390. aastast, kuid ehitised on hävinud nii Liivi kui ka Põhjasõjas. Rõngu kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, mis lõpetati 1901. aastal.
Esmamainimine Rõngu kiriku ümberehituse ajal 19. sajandi lõpul tuli välja muinasleide: sõlgi, münte, odaotsi, kaheteraline mõõk. Müntide järgi dateeris professor Hausmann (baltisaksa ajaloolane ja arheoloog, Tartu Ülikooli professor, 1842-1918) Rõngu kiriku päritolu hiljemalt 1390. aastasse. Rõngu kirikut dateeritakse tagasi ka 1413. aastasse, mil paavst Johannes XXIII väljastas 7. juulil indulgentsi (pattude andeksandmise kirja) Rõngu kirikule, mis on Rõngu kiriku esmamainimine säilinud dokumentides. Teise indulgentsi sama kuupäevaga väljastas paavst Rõngu linnuses asuvale Püha Risti nimelisele kabelile (Capella St. Crucis). 11. juulil 1938. aastal tähistas Rõngu Mihkli kirik 525. aastapäeva, kus piiskoplik vikaar J. O. Lauri pidas kõne ja õpetaja emeeritus J. Valk jutluse, Rõngu kiriku õpetajaks oli sel ajal Ernst Lootsma. 11. novembril 1951. aastal tähistati Rõngu Mihkli kiriku 50 aasta kestvust juubelijumalateenistusega (nõukogulik ajaarvamine), mille viisid läbi peapiiskop J. Kiivit seenior ja Rõngu õpetaja praost R. Sisask koos külalisõpetajatega. 21. mail 1998 tähistas Rõngu Mihkli kirik esmamainimise 585. aastapäeva piduliku jumalateenistusega, kiriku juubelile pühandatud üritusi jätkus kogu 1998. aastaks.
Kirik ja kogudus Lisaks 1413. aasta esmamainimisele on Rõngu kirikut mainitud ka 1449. ja 1495. aasta ajalooürikutes. Liivi sõjas (1558-1583) sai kirik ilmselt kannatada. Lõuna-Eesti läks seejärel Poola võimu alla ning Rõngu oli üks jesuiitide keskusi. Katoliku kardinali Radziwilli aruandes 1584. aastast Liivimaa kirikute seisukorra üle ei ole Rõngu kirikut nimetatud. 1613. aasta visitatsiooniprotokollis ei ole samuti Rõngu kiriku nime. Siit võib teha järelduse, et Poola ajal Rõngus kirikut polnudki. 1626. aastast on teada kirikuõpetajate nimed kroonikate järgi. 1626. aastal oli teadaolevalt esimene luteriusu pastor Rõngu kihelkonnas, ilmselt pidi ta kirikuehitusega tegelema. Visitatsiooniprotokollid (visitatsioonid ehk nn kirikukatsumised) on säilinud aastatest 1683, 1717 ja 1731. Põhjasõja (1700-1721) lahingutes jäi Rõngu kihelkond arvatavalt juba 1702. aastal jällegi kirikust ilma. Kirik ehitati üles 1730. aasta paiku. 1764. aastal tehti kirikule suurem remont. 1768. aasta kirikukatsumise ajal olnud kirikukirjades 5014 hinge, kirik olnud heas korras, piiratud kivivalliga. Ka muud kirikla hooned olid 230 aastat tagasi olnud korralikud, vaid mõnel hoonel olnud väiksema remondi vajadus. Keskaegsel kirikul torni polnud. 18. sajandil ehitati kirikule haritorn (sarnane Nõo ja Rannu tornile). 1792-1796 ehitati kirikule torn, mille kuju säilinud tänapäevani. 1831. aastal kirjutas tollane Rõngu kirikuõpetaja Christiani kiriku halvast seisukorrast, kus käärkambri võlv ähvardanud sisse langeda, üks sein olnud ümberkukkumisel, aknad, põrandad ja pingid korratuses. Katus lasknud vett läbi. 1847-1850 ehitati telliskividest õpetaja maja (14 x 8 sülda). 1846-1848 läks 1193 inimest kreeka-katoliku usku (nn. vene õigeusku), apostelliku õigeusu kirik ehitati 1868. aastal, sest Sinodi otsusega registreeriti 1867. aastal apostelliku õigeusu kogudus. 1853-1881 kirikuõpetajaks olnud Ludvig August Körberi ajal tehti Rõngi kirikule remonti, 1874. aastal ehitati praegune orel. 1889. aastal Rõngu tulnud Winfried Hansen korraldas suurema kiriku ümberehituse, mil ehitati ka transept (ristihoone), ning mis lõpetati 1901. aastal. Kuna Rõngu kirik ei pärine keskajast, ei ole siin haruldast kantslit või altarimaali, samuti ei ole leida epitaafe, sarkofaage ning hauamärke, isegi mitte tähistatud hauapaiku kiriku ümbruses. Osa kiriku väiksematest muinsusesemetest läks kaotsi Vabadussõja-aegses rüüstamises 1918. aastal. Tänapäeval väärivad Rõngu kirikus tähelepanu altarimaal (1901, Dresdeni meistri töö), orel (1874) ja vitraazid (1900, Riia meistrite töö). Rõngu kiriku eelmine kell oli valatud vasest 1799. aastal Tallinnas, see asub nüüd Anna kirikus. Praegune kell on valatud Tartus. Kirikut on toetanud praegused ja endised rõngulased, Hoboli kogudus Norrast ja mitmed vallavalitsused.

Rõngu kiriku õpetajad:
1684-1713 Andreas Stahlfoot
1704 Matthias Lemchen
1708 Anton Theophilius Lau
1714-1739 Theophilius Eichler
1741-1760 Heinrich Johann Frost
1760-1765 Johann Konrad Bocris
1766-1772 Joachim Friedrich Petersen
1773-1779 Johann Christian Friedrich Moritz
1779-1784 Henrich Andreas Erxleben
1786-1801 Johann Adam Grossenbach
1801-1819 Alexander Margus Karl Lenz
1820-1831 Karl Heinrich Konstantin Gehewe
1831-1838 Friedrich Ernst Moritz
1838-1852 Arnold Friedrich Christiani
1853-1881 Ludvig August Körber
1881-1889 Herman Hesse
1889-1935 Winfried Hansen
1935-1945 Ernst Lootsma
1945-1955 Richard Sisask
1955-1983 Eduard Kalda
1985-1986 Peep Audova
1986-1997 Harri Madisson
1997-2005 Valdo Lust
2005-2009 Andres Aaste
2009-2011 Vallo Ehasalu
2011-... Lea Kärson

Koostanud: Anu Laas
© EELK Rõngu Mihkli kogudus. Website templates